IV koolitusmoodul Rakveres 5.-6. märts 2013

Ootasime uut koolituskohtumist põnevusega. Etteruttavalt peab ütlema, et vähemalt meie, Valga meeskonna jaoks kujunes see kohtumine kaunis viljakaks: meie idee sai juba konkreetsemad raamid ja panime paika kuupäevalise tegevuskava.

Seekordsed koolitajad olid Elina Kivinukk ja Kristi Jüristo.

Esimene ülesanne oli koostada oma ideed ja koolituste vahepeal toimunut teistele meeskondadele läbi ajalehe. Aega anti selleks....20 minutit! Esialgne paanika asendus tegemisinnuga ja ausalt - 20 minutiga ongi täitsa võimalik seinaleht kokku panna!

Selline ta siis sai, meie ajaleht. NB! Erilist tähelepanu pöörake luulenurgale!

Peale lõunat tutvustasime teistele meeskondadele oma väljaandeid ja saime tagasisidet tehtule.
Edasi arutlesime selle üle, kuidas saada heast suurepäraseks ehk mis meid inspireerib, milles me oleme parimad ja kuidas seda tegevust finantseerida. Mõtisklesime meeskondades nende väärtuste üle, millest ei ole me nõus loobuma.

Kuna üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna, siis siin on meie mõtted-märksõnad nendel teemadel. Pildi kvaliteedi suhtes võib muidugi nuriseda, kuid kõik oluline on siiski nähtaval :)

Järgnevalt tutvustas Elina Kivinukk eesmärkide seadmise kunsti ehk siis kuidas ja mis põhimõtete järgi sõnastada eesmärke. Üks päästev eesmärk peaks olema:

• mõõdetav
• konkreetne
• põnev
• isiklik, oma
• relistlik

Nendele põhimõtetele toetudes panime kirja meie meeskonna eesmärgid.

Üldeesmärk
Valga koolinoorte huviharidusega hõivatus on tõusnud
Alaeesmärk nr 1	Alaeesmärgi nr 1 mõõdikud
Iga Valga Põhikooli I kooliastme õpilane on hõivatud vähemalt ühe huvitegevusega	1.1 Valga Põhikoolis läbi viidud küsitluse kohaselt on 1.-3. klasside kõik õpilased vähemalt ühe huvitegevusega hõivatud
	1.2 Valga Põhikooli ringipäevikute seire vähemalt 1 kord veerandis
Alaeesmärk nr 2	Alaeesmärgi nr 2 mõõdikud
Kogukond on teadlikum Valga linnas koolinoortele pakutavatest huvialategevuse võimalustest	2.1 Huvitegevuse võimalusi tutvustava interaktiivse infomaterjali koostamine ja levitamine
	2.2 Huvitegevust tutvustava laada korraldamine, osalejate arv ja tagasiside
	2.3 Teabeürituste arv, osalejate tagasiside
Alaeesmärk nr 3	Alaeesmärgi nr 3 mõõdikud
Valga koolinorte huviringidest ja -koolidest väljalangemine on vähenenud	3.1 Huviringidest ja -koolidest väljalangejate arv
	3.2 Huvitegevusega hõivatud koolinoorte arv
	3.3 Huvitegevusest kõrvalejäänute arv on vähenenud vähemalt 20% ulatuses

Leidsime, et püstitatud eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui püüame oma projekti maksimaalselt nähtavaks muuta. Selleks on vajalik teema olulisus tõstatada - ehk milleks on üldse vaja noori huviharidusse kaasata? Kaasamiseks on aga vaja teha selgitus- ja teavitustööd eri huvigruppidele: noortele, lapsevanematele, ringijuhtidele vms. Selleks on vaja lahti mõtestada eri huvigruppide saadav kasu sellest, kui noor on huvitegevusega hõivatud. Kokku peaks leppima ka selle, kes kuidas teavitab keda noorest, kes ei osale huvitegevuses või noorest, kes hakkab huvitegevusest kõrvale jääma?

Otsustasime, et esimeseks konkreetseks sammuks on viia idee kõigepealt Valga Põhikooli ringijuhtideni. Selleks räägib meie huvijuht Kristin 11.märtsi juhtkonna koosolekul mõttest kutsuda kokku ringijuhtide koosolek. Etterutates võib öelda, et paika sai ka ringijuhtide koosoleku kuupäev - 27. märts.

Samuti tutvustab Kristin meie plaani õpilasesinduse koosolekul: mida noored arvavad, kes noortest aitaks kujundada-küljendada infomaterjali jne.

Aga nüüd tagasi koolituse juurde. Õhtune kava - "Julge küsida!"
Elina Kivinukk tutvustas Hollandis laialt levinud metoodikat "Julge küsida". Idee on väga lihtne: igaühel on võimalik esitada väikeses aruteluringis oma küsimus ja kõik ringis saavad anda vastuseks oma mõtte, nõuande, idee, soovituse, aga ka nt konkreetse inimese kontakti. Sealjuures kehtib kriitikavaba õhkkonna reegel. Päris kindlasti said meie ringis esitatud küsimused väga innovaatilisi ja ka täiesti konkreetseid vastuseid.

Teine koolituspäev algas "Vaikse toaga". Ruumis olid laudadele asetatud paberid, millele kirjutatud küsimus seoses võrgustiku kaasamisega. Inimesed liikusid ruumis ringi, vastates küsimustele paberil kirjalikult. Omavahel rääkida ja suhelda ei tohtinud. Pärast koondus iga meeskond ühe paberi juurde ja pidi paberil olevat tutvustama.

Veel mängisime koostöömängu ruutudega. Kahe laua ümber koondusid inimesed, kellele anti igaühele ümbrik ruudu tükikestega. Ülesanne loetakse sooritatuks, kui iga inimese ees on võrdse suurusega ruut. Mängu juures üksteisega suhelda ei tohtinud, teiselt tükke ära võtta ka mitte (anda võis!). Meie laudkond muidugi suhtles täitsa vabalt, reegleid jämedalt rikkudes ja üksteiselt krabati ikka endale tükke ka, kuid ruudud kokku me saime.

Peale maitsvat lõunasööki jätsime teiste meeskondadega kohtumiseni 5.juunil Tallinnas.

Noorte kaasamine Valga linnas

Valga Põhikool

Valga Põhikool praegusel kujul tegutseb alates 2012. aasta septembrist.

Valga Põhikoolis on kokku 30 huviringi. Suurima õpilasosalusega on liiklusring 72 õpilasega. Ühehäälses mudilaskooris laulab 34 last, kahehäälses mudilaskooris 32 last, lastekooris 25 last. T.O.R.E liikumisega on hõivatud 20 õpilast. Populaarsed on veel robootika ja 4.-klasside draamaring, mõlemas osaleb 18 õpilast. Rahvatants on samuti üks populaarsemaid huviringe Valga Põhikoolis. Lisaks tegutsevad Valga Põhikoolis veel spordiring, tantsuring, ajaloo- ja giidiring, loodushuviliste ring, noormeeste ansambel, poistekoor, tehnikaring, prantsuse keel, majandusõpetus läbi arvutimängude, masintikkimise ja õmblemise ring, näitering, palliring, rahvamuusika ansambel, lilleseade, TV 10 olümpiastarti ja vene keele ring.

Näiteid headest tulemustest:

• Robootikaring sai FLL poolfinaali projekti eest II koha ja edasipääsu Eesti finaali 
• TV 10 olümpiastardi võistluse vabariiklikul I etapil III koht kuulitõukes 
• GIS joonistusvõistlusel “EESTI MAAILMAKAARDIL” eriauhind 
• Õpilasleiutajate riiklikul konkursil tänati aukirjaga 11 Valga Põhikooli õpilast

Eesti Punase Risti Valgamaa Selts 

on avatud noortele suunatud huvitegevusteks, milline tuleneb meie põhikirjalisest tegevusest: heategevusüritused /korjandused, loteriide komplekteerimine ja müümine/; esmaabi alane õpetus ja simulatsioonikursus; sõbrategevus /hooldekodude ja lastekodude külastamine/; kontaktlaagrid. Kogu eelneva saavutamiseks koolitame vastavalt tegevusele eelnevalt noori peale koolipäeva vabal ajal – põhiliselt puhkepäevadel, vaheajal. Oleme küllaldaselt reklaaminud koolides nimetatud noortetööd (käinud esinemas, levitanud kuulutusi jne) kuid Valga linna eesti õppekeelega koolidest soovijate arv on olnud viimase 3-aasta jooksul minimaalne.

Alaealiste komisjon 

kohaldas mõjutusvahendina ühele õpilasele osalemist tantsuringis, mille tulemusena õpilane koolis „rahunes“ ja hakkas paremini käituma.

Kaitseliidus 

on osalenud mitmeid noori, kellel on raskusi koolis. Kaitseliidus jälgiti seal osalevate noorte koolis edasijõudmist ja laagrites osalemise tingimuseks oli positiivsed hinded tunnistusel. Ja mõnigi noor on just tänu Kaitseliidule kooli lõpetanud ja saab elus praegu hästi hakkama. Samas oli seal ka noori, kes Kaitseliidus allusid väga hästi reeglitele ja distsipliinile, kuid koolis oli olukord vastupidine.

Valga Avatud Noortekeskuses 

käivadki põhiliselt noored, kellel on kooliraskused. „Raskeid“ noori kaasatakse hästi palju igasugustesse tegevustesse, sest probleemid nende noortega tekivad just siis, kui neil tegevus puudub. Noortele pakuvad eriti huvi pinksiturniirid.

Noorsoopolitsei 

on samuti erinevate projektide ja sündmuste kaudu kaasanud oma tegevusse paljusid Valga noori. Projekti "Muudame elu turvaliseks seikluseks" toimumise aeg oli 02.04.2012-30.11.2012. Peaeesmärgiks oli alaealiste seas ennetada vägivalda nende kaasamisel erinevatesse vaba aja tegevustesse ja koolitustesse. Projekti raames toimusid erinevad üritused, kust võtsid osa Valga linna lapsed.
1) Üritus "Relvad kui hobi" toimus 27. aprillil Jaanikese Jahinduse OÜ lasketiirus Tõlliste vallas Valga maakonnas. Ürituse eesmärk oli populariseerida laskeporti noorte hulgas ning selgitada välja Valgamaa täpsemad laskurid õhupüssist.
2) Üritus "Hoogtööpäevak" toimus koostöös Valga Linnavalitsusega 28. aprillil Valgas, et ühiselt koristada linnametsa, teede ääri ja terviseraja ümbrust tahtega muuta Valga linn puhtaks ja kauniks.
3) Üritus "Laskevõistlus" toimus 02. novembril Läti Vabariigis Valka staadioni lasketiirus. Võisteldi 3 vanusegrupis. Samuti selgitati noortele relvaga ümberkäimise põhinõudeid ja juhiti tähelepanu jõuluajal pürotehniliste toodete kasutamisega seonduvale

Projekti "Valik on sinu" toimumise aeg oli 01.02.2012-31.12.2012. Peaeesmärgiks oli alaealiste süütegude vähendamine ja potentsiaalsete sõltuvusainete tarbijate kaasamine üritustesse. Projekti raames toimusid erinevad üritused, kust võtsid osa Valga linna lapsed.
1) Üritus kelgupäev „Talverõõmud ja ohud” Valga politseijaoskond korraldas 21.02.2012.a koostöös Valga Avatud Noortekeskusega ürituse „Talve rõõmud ja ohud” Valga Spordihalli juures. Kelgupäeval selgitati lastele õige liiklemise põhimõtteid, helkuri kasutamise vajalikkust ja talvega seotud ohtudest. Toimusid erinevad võistlused: „Kõige pikem liug kelkude arvestuses” ja „Kõike pikem liug pepulaudade arvestuses“.
2) Üritus Koolinoorte teabepäev raames toimusid loengud Valga Vene Gümnaasiumis. Üritus kulmineerus osalejate poolt süüdatud küünla asetamisega solidaarsuslinti Valga Jaanikese Kooli juures. Abistajaks oli veel Eesti Punase Risti Valgamaa Selts ja Valgamaa Tervisenõukogu.

............................................................................................................................................................

On leitud, et koolist väljalangejad osalesid märkimisväärselt vähem huvitegevustes kõigis klassides ja juba mitmeid aastaid enne väljalangemist (Mahoney, Cairns, 1997). Õpilastel, kel on vaba aja harrastusi, on väiksem tõenäosus halvasti õppida ja koolist välja langeda. Hobidega tegelemine vähendab ka probleemse käitumise tõenäosust (Margus, 2007). Õpilased, kes tegelevad struktureeritud huvitegevusega, omavad kõrgemat enesehinnangut, enesekontrolli ja sisemist motiveeritust (Mahoney et al, 1997). Enamikul koolikohustuse mittetäitjatel puudub konkreetne hobi või harrastus, millega tegeleda ja põhilise vaba aja veetmise viis on arvutis või sõprade kambas olek (Adamson, 2010).

Eeltoodust lähtuvalt leiame, et huvitegevus võiks olla üheks võtmeks kooliraskustega noorte toetamisel, eelkõige aga kooliraskuste ennetamisel.

Kuke talust Pärnuni

Meie arenguprogrammi meeskond kogunes aruteludeks 16. ja 23. jaanuaril. Esimesel korral sai kokku lepitud, kuidas ja kes küsib erinevate osapoolte käest noorte kaasamise kohta.

Samuti leppisime kokku 18. jaanuariks kohtumise Valga Avatud Noortekeskuse uue noorsootöötaja Maarja Mägiga. Maarja Mägiga kohtusid Katrin, Margit ja Aive. Maarja on igati valmis omapoolset tuge, abi ja koostööd pakkuma. Koos sai mõeldud huvialaringide laada mõtet. Arvasime, et seda võiks korraldada märtsikuus, veerandi viimastel päevadel. Ja et kõik ikka osa saaks, võiks see olla koolis. Näiteks reklaamivad huvialaringid oma tegevust läbi erinevate töötubade. Noorel on kohustus läbi käia minimaalselt kolm töötuba, kus ta oma passile templeid korjab. Kui see tehtud, saab ta kontrollpunktis mingi preemia, maiustuse või kõrrejoogi vms. Selle ideega läksime ka Valga Põhikooli juhtkonna ette ja haridus-ja kultuuriameti juhataja jutule. Siiski leidsime ideed põhjalikumalt lahates, et mõistlikum on laat lükata sügisesse, kui valmis on uus koolimaja ja laata saabki ühes koolis pidada. Argument oli seegi, et ringide töö käivitub reeglina kooliaasta alguses.

Kristin kogus koolimajas ringijuhtide arvamusi ja ideid seoses huvilaadaga. Vastu keegi ei olnud ja pakuti ka omalt poolt variante, mis vormis ja kuidas see laat toimuda võiks.

Maarjaga rääkisime ka noortele koostöös kaitseliiduga laagri korraldamisest. Mõte jäi kuklasse tiksuma :)

23. jaanuaril kogunesime selleks, et panna kokku näiteid noorte kaasamisest Valga linnas.

II koolitusmoodul Kuke Turismitalus 11.-12.detsember 2012

  11. detsembril sõitsime läbi talvise Eestimaa II koolitusele Kuke Turismitallu, mis asub Kose vallas Harjumaal. Teeolud olid tõsiselt ekstreemsed, lumehanged olid meetrised ja aina sadas juurde. Tänu Valga Linnavalitsuse tublile autojuhile Igorile, jõudsime tervetena kohale. 

Seekordse koolituse teemad oli tagasivaade senisele ja pilk eesootavasse ning fokuseeritud pilk (kooliraskustega) noorele ja noorsootööle. Vaatasime otsa (kooliraskustega) noorele: kes ta on? Millega ta tegeleb? Mis võimalusi pakub noorsootöö ja mis rolli mängib noorootöötaja noorte toetamisel. 

Päev möödus lennates ja tingituna muudest töökohustustest ei saanud meie meeskond teiseks päevaks jääda. Enne teeleminekut sõime kõhud täis, jätsime teistega hüvasti ja alustasime pikka koduteed. Teeolud olid veelgi hullemaks muutunud seoses pidevale lumesajule ja tuisule, kuid tänu kindlakäelisele autojuhile jõudsime õnnelikult koju tagasi, pea uusi mõtteid täis ja innustunult, et  oma ideedega edasi toimetada.

Avaseminar Viljandis

13. novembril 2012 toimus programmi „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“ avaseminar Viljandi linna ainsas neljatärnihotellis, mis kannab nime Grand Hotel Viljandi. Koolituskoht koos ööbimise ja toitudega oli galantne selle sõna otseses tähenduses. Ööbimistoad olid õdusad, konverentsiruum mõnus ning kogu atmosfäär tundus nauditav.

Kokkusaamine oli hariv ja valgustav. Saime ülevaate, mis on tulemas ja mida peame tegema hakkama, et leida see parim innustav tegu, mis toetaks kooliraskustes noori. Püüame üheskoos leida selle iva, millest tulenevalt hakkas noorel kooliraskus juurduma, mida me nüüd „parandada“ proovime.

Esimesel kohtumisel püüdsime võtta oma senised teadmised ja kogemused osadeks. Kahepäevasel kohtumisel jõudsime järeldusele, et tegutseda tuleb targalt ning selleks, et maailma paremini näha, tuleb nii-öelda laua tagant välja tulla. Noortele midagi korraldades tuleb kaasata ka noori endid, et pakkuda neile võimalus teha midagi head ja lasta noortel saada osa ka sellest heast.

Samas jõudsime avaseminaril ka arusaamisele, et laps on nagu kolmejalgne taburet, keda toetavad kolmest küljest pere, huviharidus ja kool. Et luua tugevat võrgustikku, mis toetaks tööd kooliraskustes noortega, on vaja leida häid viise, kuidas moodustada koostöövõrgustik pere, kooli ja huvihariduse vahel.

Tehes omavahel koostööd, peame teadma, millest sõna ’koostöö’ koosneb? Koostöö sisaldab endas kolme väga tähtsat punkti: usaldust, enda rolli ja ühist asja/eesmärki.

Projekti esimesel kohtumispäeval (13. novembril) oli meil võimalus saada osa ka suurepärase koolitaja Toomas Roolaiu lühikesest, see-eest väga meeleolukast, põnevast ja mõtlemapanevast ’mul-tuli-idee-aga-rahaline-ressurss-tulgu-sinu-poolt-loost’, mis rääkis sellest, kuidas ühel sõbral on tekkinud idee ning kuidas sõber üritab oma ideed serveerida nii, et idee näeks ilmavalgust teise inimese rahade eest. Loo lõpplahenduse välja selgitamiseks tekkis dialoog, kus jõudsime järeldusele, et kui meil on hea idee, peame selle välja töötama nii, et ideest ka asja saaks. Ja teistel inimestel, kellele me proovime oma ideed „müüa“, ei tekiks kahtlust, et tegu on mingisuguse imeliku raskesti teostatava väljamõeldisega. Samal ajal jõudsime ka üheskoos tulemuseni, et idee teostamiseks ei tule ressurssi mitte juurde, vaid meil tuleb hakkama saada olemasolevaga, et oma saavutada soovitud tulem. Tuleb osata leida parim lahendus minimaalsete olemasolevate võimalustega.

Et tegu on innustavate tegude leidmisega noorte jaoks ja tänu Toomas Roolaiu lihtsale ja loogilisele sõnumile, millest oli meil au osa saada, hakkas idanema meie idee. Tulenevalt sellest, et me peame tegelema noortega, kes on nii-öelda „rööbastelt maha jooksnud“ ning kellega igapäevaselt kokku puutudes näeme, keda tuleb „rööbastele“ tagasi aidata, tuleb meil ühtlasi osata selgitada ka noorsootöö mõistet.

Mis on noorsootöö? Viljandis toimunud avaseminaril tuli jutuks ka noorsootöö mõiste tähendus. Minu jaoks tuli järgnev noorsootöö mõiste selgitus uue ja teistsugusena, kui olin seda siiani teadnud. Avaseminaril käis läbi ühe projektisosaleja nägemus noorsootööst. Noorsootöö on mobiilne, otsiv ja kutsuv. Sellest tulenevalt tuleb meil võtta aega tegutsemiseks ja korralikuks süvenemiseks, kuidas ja mida oma ideega teha, et see oleks mobiilne, otsiv ja kutsuv.

Selleks, et saavutada parim tulemus, peame võtma aega tegutsemiseks. Ei tohi oodata koheseid tulemusi! Peame julgema katsetada ja proovida! Selleks aga, et jõuda katsetusfaasi, tuleb meil läbi mõelda, mis võiks olla see katsetus, mis võiks töötada ja mida võiks proovida?

Õnneks on meil suurepärane võimalus kõige selle välja selgitamiseks saada osa projektist „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“

Kiire ülevaade, millest me lisaks suurepärasele innustavate tegude leidmise avaseminarile (esimese päev õhtul) veel osa saime.

1)      Saime šopata „vanglapoes“, mis kandis nime Uku Keskus. „Vanglapoeks“ kutsuti seda aga sellepärast, et pood oli värskelt valminud endise Viljandi noortevangla asemele.

2)      Saime nautida kultuurilisi elamusi kontsertide ja sünnipäevatähistamiste näol.

3)      Nautisime Viljandi kohvikukultuuri ja üksteise meeldivat seltskonda.

4)      Saime tuttavaks uute inimestega, kellega saame edaspidi vahvaid koostööprojekte teha.

5)      Meile pakuti ka erinevaid maitseelamusi: toit, mida meile kahel koolituspäeval pakuti, oli maitsev, tervislik ja meeliülendav.

Ideest esimese koolituseni

Peale Kristi Jüristoga kohtumist hakkasime otsima võimalusi ja ideid Valga linna koolinoorte toetamiseks. Mitmetest ideedest jäid sõelale peamiselt kaks suunda:

• eelkutseõppe kaudu noorte toetamine
• huviharidusega hõivatud noorte arvu tõstmine

Otsustasime edasi minna huvihariduse ideega. 

Idee täpsustamiseks ja seoses etteantud kodutööga kohtusime meeskonnas (või oleks õigem öelda naiskonnas :-) ?)  oktoobri lõpus ja novembri alguses.

Kirja said järgmised mõtted.

· Keda me näeme enda peamise sihtgrupina?

Peamise sihtrühmana näeme  I kooliastme (1.-3. klass) õpilasi ja II kooliastmest (4.-6. klass) valikuliselt neid õpilasi, kellel juba on mingisugused kooliraskused (põhjendamata puudumised, mitterahuldavad hinded). Sooviksime eelkõige keskenduda preventiivsele tööle. Esta Varik (2010) uuris Võrumaa koolide I kooliastme õpilasi ja leidis, et õpetajate hinnangul 13,6%-l esimese kooliastme õpilastest avalduvad kooliprobleemid, kusjuures „murelaste“ arv kasvab klassi suurenedes. Kooliraskused avalduvad intensiivsemalt 5.-6. klassis ja võivad viia klassikursuse kordamajäämise, kooli eiramise või väljalangemiseni põhikooli kolmandas kooliastmes (7.-9. klass). Oleme seisukohal, et mida varem märgata ja sekkuda, seda tulemuslikum sekkumine on.

· Mis on meie arvates noorsootöö roll, võimalused, potentsiaal toetamaks kooliraskustega noori?

a) Milline on meie võrgustiku/omavalitsuse hetkeseis – kuidas me juba tegeleme (kaasame/toetame vms) kooliraskustes noori (sh olemasolevad tugisüsteemid ja noorsootöö roll nendes)?
Kooliraskustes noori kaasatakse Valga linnas läbi avatud noortekeskuse, erinevate huviringide, muusikakooli, spordiringide kaudu. Tugisüsteemide kaudu (koolipsühholoog, logopeed, abiõpetaja, huvijuht jne) toetatakse kooliprobleemseid noori kooli ja kohaliku omavalitsuse (sotsiaalpedagoogid, logopeed, lastekaitsespetsialistid) tasandil.
Tegutseb T.O.R.E. –liikumine ja kodutütarde ning noorkotkaste organisatsioonid.

b) Mis on see visioon/ ideaalpilt (ideaalsed tugisüsteemid), mille poole me püüdleme? 

Ideaalolukord on see, kui koolist ei lange välja mitte ühtegi koolikohustuslikku õpilast ja kõik õpilaste hariduslikud erivajadused on õigeaegselt märgatud ning piisavalt toetatud, et kõik õpilased suudaksid õigeaegselt põhikooli rahuldavate tulemustega lõpetada. Valga linna arengukavas aastateks 2012-2020 on püstitatud eesmärgiks, et väljalangevus põhikooli III kooliastmest on alla 1%.

-Tugispetsialistide kättesaadavus on hea, olemas on eripedagoogi, eestikeelse ja venekeelse logopeedi, psühholoogi, füsioterapeudi teenus kõigile seda vajavatele õpilastele. Lasteaedades on loodud erirühmad (nt logpeediline) ja koolis kasvatusraskustega õpilaste klass ning vastavalt vajadusele HEV- väikeklassid.

-Linna erinevad institutsioonid teevad omavahel koostööd.

-Valgas on tagatud vähemalt 2 korda kuus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtt.

c) Mis meid hetkel eristab ideaalpildist – millised on takistused (millest need tulenevad ...)?
-Valga Põhikool asub 2012/13 õa 7 erinevas majas, õpilased ja õpetajad laiali mööda linna – kooli renoveerimistööd

-spetsialistide puudus/olemasolevad spetsialistid on ülekoormatud – väike palk, töö- ja karjäärivõimaluste piiratus

-puudub toimiv võrgustik, infosulg – vähene koostöö

-raha puudus

· Mis on meie vajadused, et liikuda ideaalpildi poole?

• Raha 
• Inimesed 
• Vahendid 
• Ideed

· Mis on see konkreetne idee, mis oleks reaalne lähemas tulevikus ellu viia, et toetada kooliraskustega noori? 

Meeskonna arutelu käigus püstitati ideaaleesmärk: kõik Valga põhikooliastme õpilased on hõivatud huvitegevusega.

Eesmärk on kooskõlas Valga linna arengukavaga aastateks 2012-2020 (kooli huvitegevustes osaleb 80% I-III kooliastme õpilastest) ning toetab Valga Põhikooli arengukavas 212-2015 sätestatud kogupäevakooli ideed. Huviringides osalejate arv on Valga Põhikooli arengukavas kirjas ühe olulisema tulemusnäitajana.

Oleme seisukohal, et üksiktegevused ei vii sihile ja vaja on süstemaatilist tegevust.Eesmärgi elluviimiseks on vajalik kaardistada praegune huvitegevuse olukord ja vastavalt tulemustele välja töötada tegevusplaan.

Olukorra kaardistamiseks töötab meeskond välja ankeetküsitluse, mille põhjal selgitatakse välja huviharidusega hõivatud koolikohustuslike õpilaste arv ning vajadus uute huvialade järgi.

Algus: programmi kandideerimine

Kõik sai alguse 2012.aasta suve lõpul, kui saabus teade: kohalikel omavalitsustel on avanenud võimalus kandideerida osalema pikaajalises arenguprogrammis "Innustavad teod kooliraskustega noorte toetamiseks". Tutvunud lähemalt idee ja kontseptsiooniga http://mitteformaalne.ee/kov-kooliraskused.html saigi mõte teoks - Valga linn kandideerib!

Programmi eesmärk on noorsootöö põhimõtteid ja praktikaid rakendades tõsta noortega töötavate inimeste võimekust ja valmisolekut toetada kooliraskustes noori ning suunatud jätkusuutlikke tegevusi. Programmi fookuses on kohaliku omavalitsuse poolt olukorra kaardistusele lähtuv ja sihtgrupi vajadustele vastav ning neile otseselt suunatud jätkusuutlik projekt/algatus, mida kohalike omavalitsuste meeskonnad programmi raames edasi arendavad ja ellu viivad.

Arenguprogrammi täpsem kontseptsioon ja ajakava on kättesaadav
http://arenguprogramm2.files.wordpress.com/2012/11/kooliraskustega-suuna-kontseptsioon-kovidele.pdf

Sügise hakul laekusid head uudised: Valga linn osutus valituks!

Juba 7. septembril 2012 leidis Valga Linnavalitsuses aset kohtumine Kristi Jüristoga, programmi juhtivkoolitaja/koordinaatoriga. Kohtumisel tutvustasime Valga linna noorte olukorda ja arutasime, millised võiksid olla võimalused kooliraskustega noorte toetamiseks.




Arenguprogramm toimub Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“1.1.0201.08-0001 ressurssidest.