IV koolitusmoodul Rakveres 5.-6. märts 2013

Ootasime uut koolituskohtumist põnevusega. Etteruttavalt peab ütlema, et vähemalt meie, Valga meeskonna jaoks kujunes see kohtumine kaunis viljakaks: meie idee sai juba konkreetsemad raamid ja panime paika kuupäevalise tegevuskava.

Seekordsed koolitajad olid Elina Kivinukk ja Kristi Jüristo.

Esimene ülesanne oli koostada oma ideed ja koolituste vahepeal toimunut teistele meeskondadele läbi ajalehe. Aega anti selleks....20 minutit! Esialgne paanika asendus tegemisinnuga ja ausalt - 20 minutiga ongi täitsa võimalik seinaleht kokku panna!

Selline ta siis sai, meie ajaleht. NB! Erilist tähelepanu pöörake luulenurgale!

Peale lõunat tutvustasime teistele meeskondadele oma väljaandeid ja saime tagasisidet tehtule.
Edasi arutlesime selle üle, kuidas saada heast suurepäraseks ehk mis meid inspireerib, milles me oleme parimad ja kuidas seda tegevust finantseerida. Mõtisklesime meeskondades nende väärtuste üle, millest ei ole me nõus loobuma.

Kuna üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna, siis siin on meie mõtted-märksõnad nendel teemadel. Pildi kvaliteedi suhtes võib muidugi nuriseda, kuid kõik oluline on siiski nähtaval :)

Järgnevalt tutvustas Elina Kivinukk eesmärkide seadmise kunsti ehk siis kuidas ja mis põhimõtete järgi sõnastada eesmärke. Üks päästev eesmärk peaks olema:

• mõõdetav
• konkreetne
• põnev
• isiklik, oma
• relistlik

Nendele põhimõtetele toetudes panime kirja meie meeskonna eesmärgid.

Üldeesmärk
Valga koolinoorte huviharidusega hõivatus on tõusnud
Alaeesmärk nr 1	Alaeesmärgi nr 1 mõõdikud
Iga Valga Põhikooli I kooliastme õpilane on hõivatud vähemalt ühe huvitegevusega	1.1 Valga Põhikoolis läbi viidud küsitluse kohaselt on 1.-3. klasside kõik õpilased vähemalt ühe huvitegevusega hõivatud
	1.2 Valga Põhikooli ringipäevikute seire vähemalt 1 kord veerandis
Alaeesmärk nr 2	Alaeesmärgi nr 2 mõõdikud
Kogukond on teadlikum Valga linnas koolinoortele pakutavatest huvialategevuse võimalustest	2.1 Huvitegevuse võimalusi tutvustava interaktiivse infomaterjali koostamine ja levitamine
	2.2 Huvitegevust tutvustava laada korraldamine, osalejate arv ja tagasiside
	2.3 Teabeürituste arv, osalejate tagasiside
Alaeesmärk nr 3	Alaeesmärgi nr 3 mõõdikud
Valga koolinorte huviringidest ja -koolidest väljalangemine on vähenenud	3.1 Huviringidest ja -koolidest väljalangejate arv
	3.2 Huvitegevusega hõivatud koolinoorte arv
	3.3 Huvitegevusest kõrvalejäänute arv on vähenenud vähemalt 20% ulatuses

Leidsime, et püstitatud eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui püüame oma projekti maksimaalselt nähtavaks muuta. Selleks on vajalik teema olulisus tõstatada - ehk milleks on üldse vaja noori huviharidusse kaasata? Kaasamiseks on aga vaja teha selgitus- ja teavitustööd eri huvigruppidele: noortele, lapsevanematele, ringijuhtidele vms. Selleks on vaja lahti mõtestada eri huvigruppide saadav kasu sellest, kui noor on huvitegevusega hõivatud. Kokku peaks leppima ka selle, kes kuidas teavitab keda noorest, kes ei osale huvitegevuses või noorest, kes hakkab huvitegevusest kõrvale jääma?

Otsustasime, et esimeseks konkreetseks sammuks on viia idee kõigepealt Valga Põhikooli ringijuhtideni. Selleks räägib meie huvijuht Kristin 11.märtsi juhtkonna koosolekul mõttest kutsuda kokku ringijuhtide koosolek. Etterutates võib öelda, et paika sai ka ringijuhtide koosoleku kuupäev - 27. märts.

Samuti tutvustab Kristin meie plaani õpilasesinduse koosolekul: mida noored arvavad, kes noortest aitaks kujundada-küljendada infomaterjali jne.

Aga nüüd tagasi koolituse juurde. Õhtune kava - "Julge küsida!"
Elina Kivinukk tutvustas Hollandis laialt levinud metoodikat "Julge küsida". Idee on väga lihtne: igaühel on võimalik esitada väikeses aruteluringis oma küsimus ja kõik ringis saavad anda vastuseks oma mõtte, nõuande, idee, soovituse, aga ka nt konkreetse inimese kontakti. Sealjuures kehtib kriitikavaba õhkkonna reegel. Päris kindlasti said meie ringis esitatud küsimused väga innovaatilisi ja ka täiesti konkreetseid vastuseid.

Teine koolituspäev algas "Vaikse toaga". Ruumis olid laudadele asetatud paberid, millele kirjutatud küsimus seoses võrgustiku kaasamisega. Inimesed liikusid ruumis ringi, vastates küsimustele paberil kirjalikult. Omavahel rääkida ja suhelda ei tohtinud. Pärast koondus iga meeskond ühe paberi juurde ja pidi paberil olevat tutvustama.

Veel mängisime koostöömängu ruutudega. Kahe laua ümber koondusid inimesed, kellele anti igaühele ümbrik ruudu tükikestega. Ülesanne loetakse sooritatuks, kui iga inimese ees on võrdse suurusega ruut. Mängu juures üksteisega suhelda ei tohtinud, teiselt tükke ära võtta ka mitte (anda võis!). Meie laudkond muidugi suhtles täitsa vabalt, reegleid jämedalt rikkudes ja üksteiselt krabati ikka endale tükke ka, kuid ruudud kokku me saime.

Peale maitsvat lõunasööki jätsime teiste meeskondadega kohtumiseni 5.juunil Tallinnas.