Avaseminar Viljandis

13. novembril 2012 toimus programmi „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“ avaseminar Viljandi linna ainsas neljatärnihotellis, mis kannab nime Grand Hotel Viljandi. Koolituskoht koos ööbimise ja toitudega oli galantne selle sõna otseses tähenduses. Ööbimistoad olid õdusad, konverentsiruum mõnus ning kogu atmosfäär tundus nauditav.

Kokkusaamine oli hariv ja valgustav. Saime ülevaate, mis on tulemas ja mida peame tegema hakkama, et leida see parim innustav tegu, mis toetaks kooliraskustes noori. Püüame üheskoos leida selle iva, millest tulenevalt hakkas noorel kooliraskus juurduma, mida me nüüd „parandada“ proovime.

Esimesel kohtumisel püüdsime võtta oma senised teadmised ja kogemused osadeks. Kahepäevasel kohtumisel jõudsime järeldusele, et tegutseda tuleb targalt ning selleks, et maailma paremini näha, tuleb nii-öelda laua tagant välja tulla. Noortele midagi korraldades tuleb kaasata ka noori endid, et pakkuda neile võimalus teha midagi head ja lasta noortel saada osa ka sellest heast.

Samas jõudsime avaseminaril ka arusaamisele, et laps on nagu kolmejalgne taburet, keda toetavad kolmest küljest pere, huviharidus ja kool. Et luua tugevat võrgustikku, mis toetaks tööd kooliraskustes noortega, on vaja leida häid viise, kuidas moodustada koostöövõrgustik pere, kooli ja huvihariduse vahel.

Tehes omavahel koostööd, peame teadma, millest sõna ’koostöö’ koosneb? Koostöö sisaldab endas kolme väga tähtsat punkti: usaldust, enda rolli ja ühist asja/eesmärki.

Projekti esimesel kohtumispäeval (13. novembril) oli meil võimalus saada osa ka suurepärase koolitaja Toomas Roolaiu lühikesest, see-eest väga meeleolukast, põnevast ja mõtlemapanevast ’mul-tuli-idee-aga-rahaline-ressurss-tulgu-sinu-poolt-loost’, mis rääkis sellest, kuidas ühel sõbral on tekkinud idee ning kuidas sõber üritab oma ideed serveerida nii, et idee näeks ilmavalgust teise inimese rahade eest. Loo lõpplahenduse välja selgitamiseks tekkis dialoog, kus jõudsime järeldusele, et kui meil on hea idee, peame selle välja töötama nii, et ideest ka asja saaks. Ja teistel inimestel, kellele me proovime oma ideed „müüa“, ei tekiks kahtlust, et tegu on mingisuguse imeliku raskesti teostatava väljamõeldisega. Samal ajal jõudsime ka üheskoos tulemuseni, et idee teostamiseks ei tule ressurssi mitte juurde, vaid meil tuleb hakkama saada olemasolevaga, et oma saavutada soovitud tulem. Tuleb osata leida parim lahendus minimaalsete olemasolevate võimalustega.

Et tegu on innustavate tegude leidmisega noorte jaoks ja tänu Toomas Roolaiu lihtsale ja loogilisele sõnumile, millest oli meil au osa saada, hakkas idanema meie idee. Tulenevalt sellest, et me peame tegelema noortega, kes on nii-öelda „rööbastelt maha jooksnud“ ning kellega igapäevaselt kokku puutudes näeme, keda tuleb „rööbastele“ tagasi aidata, tuleb meil ühtlasi osata selgitada ka noorsootöö mõistet.

Mis on noorsootöö? Viljandis toimunud avaseminaril tuli jutuks ka noorsootöö mõiste tähendus. Minu jaoks tuli järgnev noorsootöö mõiste selgitus uue ja teistsugusena, kui olin seda siiani teadnud. Avaseminaril käis läbi ühe projektisosaleja nägemus noorsootööst. Noorsootöö on mobiilne, otsiv ja kutsuv. Sellest tulenevalt tuleb meil võtta aega tegutsemiseks ja korralikuks süvenemiseks, kuidas ja mida oma ideega teha, et see oleks mobiilne, otsiv ja kutsuv.

Selleks, et saavutada parim tulemus, peame võtma aega tegutsemiseks. Ei tohi oodata koheseid tulemusi! Peame julgema katsetada ja proovida! Selleks aga, et jõuda katsetusfaasi, tuleb meil läbi mõelda, mis võiks olla see katsetus, mis võiks töötada ja mida võiks proovida?

Õnneks on meil suurepärane võimalus kõige selle välja selgitamiseks saada osa projektist „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“

Kiire ülevaade, millest me lisaks suurepärasele innustavate tegude leidmise avaseminarile (esimese päev õhtul) veel osa saime.

1)      Saime šopata „vanglapoes“, mis kandis nime Uku Keskus. „Vanglapoeks“ kutsuti seda aga sellepärast, et pood oli värskelt valminud endise Viljandi noortevangla asemele.

2)      Saime nautida kultuurilisi elamusi kontsertide ja sünnipäevatähistamiste näol.

3)      Nautisime Viljandi kohvikukultuuri ja üksteise meeldivat seltskonda.

4)      Saime tuttavaks uute inimestega, kellega saame edaspidi vahvaid koostööprojekte teha.

5)      Meile pakuti ka erinevaid maitseelamusi: toit, mida meile kahel koolituspäeval pakuti, oli maitsev, tervislik ja meeliülendav.

Ideest esimese koolituseni

Peale Kristi Jüristoga kohtumist hakkasime otsima võimalusi ja ideid Valga linna koolinoorte toetamiseks. Mitmetest ideedest jäid sõelale peamiselt kaks suunda:

• eelkutseõppe kaudu noorte toetamine
• huviharidusega hõivatud noorte arvu tõstmine

Otsustasime edasi minna huvihariduse ideega. 

Idee täpsustamiseks ja seoses etteantud kodutööga kohtusime meeskonnas (või oleks õigem öelda naiskonnas :-) ?)  oktoobri lõpus ja novembri alguses.

Kirja said järgmised mõtted.

· Keda me näeme enda peamise sihtgrupina?

Peamise sihtrühmana näeme  I kooliastme (1.-3. klass) õpilasi ja II kooliastmest (4.-6. klass) valikuliselt neid õpilasi, kellel juba on mingisugused kooliraskused (põhjendamata puudumised, mitterahuldavad hinded). Sooviksime eelkõige keskenduda preventiivsele tööle. Esta Varik (2010) uuris Võrumaa koolide I kooliastme õpilasi ja leidis, et õpetajate hinnangul 13,6%-l esimese kooliastme õpilastest avalduvad kooliprobleemid, kusjuures „murelaste“ arv kasvab klassi suurenedes. Kooliraskused avalduvad intensiivsemalt 5.-6. klassis ja võivad viia klassikursuse kordamajäämise, kooli eiramise või väljalangemiseni põhikooli kolmandas kooliastmes (7.-9. klass). Oleme seisukohal, et mida varem märgata ja sekkuda, seda tulemuslikum sekkumine on.

· Mis on meie arvates noorsootöö roll, võimalused, potentsiaal toetamaks kooliraskustega noori?

a) Milline on meie võrgustiku/omavalitsuse hetkeseis – kuidas me juba tegeleme (kaasame/toetame vms) kooliraskustes noori (sh olemasolevad tugisüsteemid ja noorsootöö roll nendes)?
Kooliraskustes noori kaasatakse Valga linnas läbi avatud noortekeskuse, erinevate huviringide, muusikakooli, spordiringide kaudu. Tugisüsteemide kaudu (koolipsühholoog, logopeed, abiõpetaja, huvijuht jne) toetatakse kooliprobleemseid noori kooli ja kohaliku omavalitsuse (sotsiaalpedagoogid, logopeed, lastekaitsespetsialistid) tasandil.
Tegutseb T.O.R.E. –liikumine ja kodutütarde ning noorkotkaste organisatsioonid.

b) Mis on see visioon/ ideaalpilt (ideaalsed tugisüsteemid), mille poole me püüdleme? 

Ideaalolukord on see, kui koolist ei lange välja mitte ühtegi koolikohustuslikku õpilast ja kõik õpilaste hariduslikud erivajadused on õigeaegselt märgatud ning piisavalt toetatud, et kõik õpilased suudaksid õigeaegselt põhikooli rahuldavate tulemustega lõpetada. Valga linna arengukavas aastateks 2012-2020 on püstitatud eesmärgiks, et väljalangevus põhikooli III kooliastmest on alla 1%.

-Tugispetsialistide kättesaadavus on hea, olemas on eripedagoogi, eestikeelse ja venekeelse logopeedi, psühholoogi, füsioterapeudi teenus kõigile seda vajavatele õpilastele. Lasteaedades on loodud erirühmad (nt logpeediline) ja koolis kasvatusraskustega õpilaste klass ning vastavalt vajadusele HEV- väikeklassid.

-Linna erinevad institutsioonid teevad omavahel koostööd.

-Valgas on tagatud vähemalt 2 korda kuus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtt.

c) Mis meid hetkel eristab ideaalpildist – millised on takistused (millest need tulenevad ...)?
-Valga Põhikool asub 2012/13 õa 7 erinevas majas, õpilased ja õpetajad laiali mööda linna – kooli renoveerimistööd

-spetsialistide puudus/olemasolevad spetsialistid on ülekoormatud – väike palk, töö- ja karjäärivõimaluste piiratus

-puudub toimiv võrgustik, infosulg – vähene koostöö

-raha puudus

· Mis on meie vajadused, et liikuda ideaalpildi poole?

• Raha 
• Inimesed 
• Vahendid 
• Ideed

· Mis on see konkreetne idee, mis oleks reaalne lähemas tulevikus ellu viia, et toetada kooliraskustega noori? 

Meeskonna arutelu käigus püstitati ideaaleesmärk: kõik Valga põhikooliastme õpilased on hõivatud huvitegevusega.

Eesmärk on kooskõlas Valga linna arengukavaga aastateks 2012-2020 (kooli huvitegevustes osaleb 80% I-III kooliastme õpilastest) ning toetab Valga Põhikooli arengukavas 212-2015 sätestatud kogupäevakooli ideed. Huviringides osalejate arv on Valga Põhikooli arengukavas kirjas ühe olulisema tulemusnäitajana.

Oleme seisukohal, et üksiktegevused ei vii sihile ja vaja on süstemaatilist tegevust.Eesmärgi elluviimiseks on vajalik kaardistada praegune huvitegevuse olukord ja vastavalt tulemustele välja töötada tegevusplaan.

Olukorra kaardistamiseks töötab meeskond välja ankeetküsitluse, mille põhjal selgitatakse välja huviharidusega hõivatud koolikohustuslike õpilaste arv ning vajadus uute huvialade järgi.