Ideest esimese koolituseni

Peale Kristi Jüristoga kohtumist hakkasime otsima võimalusi ja ideid Valga linna koolinoorte toetamiseks. Mitmetest ideedest jäid sõelale peamiselt kaks suunda:

• eelkutseõppe kaudu noorte toetamine
• huviharidusega hõivatud noorte arvu tõstmine

Otsustasime edasi minna huvihariduse ideega. 

Idee täpsustamiseks ja seoses etteantud kodutööga kohtusime meeskonnas (või oleks õigem öelda naiskonnas :-) ?)  oktoobri lõpus ja novembri alguses.

Kirja said järgmised mõtted.

· Keda me näeme enda peamise sihtgrupina?

Peamise sihtrühmana näeme  I kooliastme (1.-3. klass) õpilasi ja II kooliastmest (4.-6. klass) valikuliselt neid õpilasi, kellel juba on mingisugused kooliraskused (põhjendamata puudumised, mitterahuldavad hinded). Sooviksime eelkõige keskenduda preventiivsele tööle. Esta Varik (2010) uuris Võrumaa koolide I kooliastme õpilasi ja leidis, et õpetajate hinnangul 13,6%-l esimese kooliastme õpilastest avalduvad kooliprobleemid, kusjuures „murelaste“ arv kasvab klassi suurenedes. Kooliraskused avalduvad intensiivsemalt 5.-6. klassis ja võivad viia klassikursuse kordamajäämise, kooli eiramise või väljalangemiseni põhikooli kolmandas kooliastmes (7.-9. klass). Oleme seisukohal, et mida varem märgata ja sekkuda, seda tulemuslikum sekkumine on.

· Mis on meie arvates noorsootöö roll, võimalused, potentsiaal toetamaks kooliraskustega noori?

a) Milline on meie võrgustiku/omavalitsuse hetkeseis – kuidas me juba tegeleme (kaasame/toetame vms) kooliraskustes noori (sh olemasolevad tugisüsteemid ja noorsootöö roll nendes)?
Kooliraskustes noori kaasatakse Valga linnas läbi avatud noortekeskuse, erinevate huviringide, muusikakooli, spordiringide kaudu. Tugisüsteemide kaudu (koolipsühholoog, logopeed, abiõpetaja, huvijuht jne) toetatakse kooliprobleemseid noori kooli ja kohaliku omavalitsuse (sotsiaalpedagoogid, logopeed, lastekaitsespetsialistid) tasandil.
Tegutseb T.O.R.E. –liikumine ja kodutütarde ning noorkotkaste organisatsioonid.

b) Mis on see visioon/ ideaalpilt (ideaalsed tugisüsteemid), mille poole me püüdleme? 

Ideaalolukord on see, kui koolist ei lange välja mitte ühtegi koolikohustuslikku õpilast ja kõik õpilaste hariduslikud erivajadused on õigeaegselt märgatud ning piisavalt toetatud, et kõik õpilased suudaksid õigeaegselt põhikooli rahuldavate tulemustega lõpetada. Valga linna arengukavas aastateks 2012-2020 on püstitatud eesmärgiks, et väljalangevus põhikooli III kooliastmest on alla 1%.

-Tugispetsialistide kättesaadavus on hea, olemas on eripedagoogi, eestikeelse ja venekeelse logopeedi, psühholoogi, füsioterapeudi teenus kõigile seda vajavatele õpilastele. Lasteaedades on loodud erirühmad (nt logpeediline) ja koolis kasvatusraskustega õpilaste klass ning vastavalt vajadusele HEV- väikeklassid.

-Linna erinevad institutsioonid teevad omavahel koostööd.

-Valgas on tagatud vähemalt 2 korda kuus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtt.

c) Mis meid hetkel eristab ideaalpildist – millised on takistused (millest need tulenevad ...)?
-Valga Põhikool asub 2012/13 õa 7 erinevas majas, õpilased ja õpetajad laiali mööda linna – kooli renoveerimistööd

-spetsialistide puudus/olemasolevad spetsialistid on ülekoormatud – väike palk, töö- ja karjäärivõimaluste piiratus

-puudub toimiv võrgustik, infosulg – vähene koostöö

-raha puudus

· Mis on meie vajadused, et liikuda ideaalpildi poole?

• Raha 
• Inimesed 
• Vahendid 
• Ideed

· Mis on see konkreetne idee, mis oleks reaalne lähemas tulevikus ellu viia, et toetada kooliraskustega noori? 

Meeskonna arutelu käigus püstitati ideaaleesmärk: kõik Valga põhikooliastme õpilased on hõivatud huvitegevusega.

Eesmärk on kooskõlas Valga linna arengukavaga aastateks 2012-2020 (kooli huvitegevustes osaleb 80% I-III kooliastme õpilastest) ning toetab Valga Põhikooli arengukavas 212-2015 sätestatud kogupäevakooli ideed. Huviringides osalejate arv on Valga Põhikooli arengukavas kirjas ühe olulisema tulemusnäitajana.

Oleme seisukohal, et üksiktegevused ei vii sihile ja vaja on süstemaatilist tegevust.Eesmärgi elluviimiseks on vajalik kaardistada praegune huvitegevuse olukord ja vastavalt tulemustele välja töötada tegevusplaan.

Olukorra kaardistamiseks töötab meeskond välja ankeetküsitluse, mille põhjal selgitatakse välja huviharidusega hõivatud koolikohustuslike õpilaste arv ning vajadus uute huvialade järgi.